Paljud meist ei mõtle igapäevaselt, kuidas elektrienergia ikkagi minu laualampi või arvutisse jõuab. Üldiselt on teada, et saame oma elektri peamiselt põlevkivist ning Ida-Virumaa maastikud on alates põlevkivi massilisest kaevandamisest oluliselt muutunud. Otsene mõju avaldub täna umbes 300 km2 ning see ala järjest suureneb. Teatakse tuhamägesid ja aherainemägesid, ka võimalust vajuda läbi maa endisesse kaevandusse. Vähem on teadvustatud seda, et paljudel kaevandusaladel olid varem inimeste kodud, oli ka kohalike elanike jaoks pühasid kohti. Üks näide elektrienergia kõrgest hinnast on Tammiku hiis. See püha koht hävis olulisel määral peale Tammiku kaevanduse rajamist, mis alustas tööd 1951. a. Lisaks põlevkivile veeti kaevandamise käigus maapõuest välja põlevkivikihindis olevat lubjakivi, mida hakati ladustama nn aherainemägedes. Nende puistangute asukoha valik oli sisuliselt surmaotsus hiiele – aherainet hakati ladustama püha tammiku alale. Täna on keeruline hinnata, milline oli hiie tähtsus ja tähendus kohalike jaoks peale II maailmasõda. ENSV-s oli igasugune usu praktiseerimine piiratud, paljude koguduste, sh näiteks taarausuliste ühingu tegevus keelustati üldse. Kindlasti oli see aga isiklik pühapaik paljudele. Ehkki osad tammed võeti 1965. a. kaitse alla, ei olnud see enam piisav. Hetkel on Pauliku küla pool asuva aherainepuistangu jalamil on säilinud üksikud vanad tammed.

Related Case File Folder

Oil-shale mining and Tammiku sacred grove in Estonia