Oil-shale is one of the most important natural resources in Estonia. From the year 1916, oil-shale has been used by energy sector in Estonia. Mining of oil-shale became wide spread after the Second World War, when Estonia was occupied by Soviet Union. The dark side of oil shale mining is its damage to nature. The mining and benefication of oil shale and its use in the energy and chemical industry have damaged the Earth´s structure, landscape, surface and ground water, atmosphere, plant cover and animal life, and human health and living conditions. The area, damaged or strongly influenced by mining, exceeds 300 square km, and is continuously growing. Most of the extracted oil shale is burnt for electricity in thermal power plants near Narva and Ahtme. About 85% of the energy used in Estonia originates from oil shale. Tammiku underground mine is located in Ida-Viru county (Estonia), which became an industrial area after World War II. Tammiku oil shale mine began operations in 1951, but the peak arrived after the refinery was completed in 1967. The mine was closed in 1999, when the mine's oil shale deposit was almost exhausted. The size of the mine field was nearly 140 km2, the total amount of mine extracted from the mine was 59.9 million tons. In addition to oil shale, limestone was extracted from the earth's crust during mining. Using the limestone waste, a new artificial structure of rocks with a new relief were formed covering area of ca 35 hectares, and consisting of 11,5 tons of limestone. The selection of the location of the artificial rocks meant a violation of the holy place – the limestone waste was deposited in the sacred oak area. In the Soviet Union, including in the Soviet Estonia, practicing of any religion was complicated and could bring upon different sanctions. Many religious associations were banned at all, including Estonian native faith. The chain of religious traditions was broken in many families under the Soviet policy of state atheism. Although the Estonian Evangelical Lutheran Church was one of the most important established church before Soviet times, the pre-Christian animist traditions were in place was well. The nature and its’ sacred sites have played an important role in everyday life for many Estonians. It is difficult to assess the Tammiku sacred grove importance and the number of persons using the site for religious rituals. Certainly, it was a personal sanctuary for many locals. According to the Estonian Nature Conservation Information System, the oaks have been under nature protection from 1965, but it has not been enough to preserve the sanctuary. Currently, there are only some old oak-trees in the foothills of the farmland near the village of Pauliku.

Põlevkivikaevandus ja Tammiku hiis

Eesti üks tähtsamaid maavarasid on põlevkivi, mis võeti Eestis esmakordselt kasutusele 1916. aastal, kuid massiline kaevandamine sai alguse peale II maailmasõda, kui Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Põlevkivi kaevandamisega on kaasnenud ja kaasnevad olulised keskkonnakahjustused, see mõjutab nii maapõue ehitust, pinnamoodi, põhja- ja pinnavett, atmosfääri, taimestikku ja loomastikku kui ka inimeste elutingimusi ja tervist. Põlevkivivarud asuvad Eestis eelkõige Ida-Viru maakonnas. Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal ja see aina kasvab. Enamik kaevandatavast põlevkivist põletatakse elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades Narva lähedal ja Ahtmes. Eestis pärineb ca 85% kasutatavast energiast just põlevkivist.

Tammiku allmaakaevandus jääb Jõhvi valda Ida-Virumaal, mis kujunes tööstuspiirkonnaks pärast II maailmasõda. Tammiku põlevkivikaevandus alustas tööd 1951. aastal, kaevanduse kõrgaeg saabus peale rikastusvabriku valmimist 1967. a. Kui algusaastatel kaevandati põlevkivi 600 000 tonni aastas, siis näiteks 1976. a. kaevandati põlevkivi juba 1,94 miljonit tonni. Kaevandus suleti 1999. a., mil kaevanduse põlevkivivaru oli praktiliselt ammendunud. Kaevandusvälja suuruseks oli ligi 140 km2 , kaevanduse lõplikuks väljakaevandatud põlevkivi koguseks oli 59,9 miljonit tonni. Lisaks põlevkivile veeti kaevandamise käigus maapõuest välja põlevkivikihindis olevat lubjakivi. Tammiku kaevanduse eelkõige lubjakivist koosnevad aherainemäed on rajatud eri aegadel ning on erineva suuruse ja mahuga. Ladestuste kogupindala on ligi 35 hektarit ja kogus umbes 11,5 miljonit tonni. Nimetatud aherainepuistangute asukoha valik tähendas ühe püha koha rikkumist – aherainet hakati ladustama püha tammiku alale. Nõukogude Liidus, sh ENSV-s oli igasuguse religiooni praktiseerimine keeruline, paljude koguduste, sh näiteks taarausuliste ühingu tegevus aga keelustati üldse. Raske on tagant järgi hinnata, kui olulisel kohal Tammiku hiis vahetult enne aherainepuistangu rajamist kohalike elanike hulgas oli ning kas antud pühapaika kasutati ka maausuliste rituaalide läbiviimisel, kuivõrd selliste rituaalide praktiseerimine tõi endaga kaasa võimude poolseid sanktsioone. Kindlasti oli see aga isiklik pühapaik paljudele kohalikele. Ehkki Eesti Looduskaitse infosüsteemist leiab dokumendi, et tammed on võetud 1965. a. kaitse alla ( Õigusakt: 1965.11.24 Kohtla-Järve raj. TSN TK otsus nr.192 Looduse kaitsest Kohtla-Järve rajoonis, lisa üks – Hiie tammed ( 13) Jõhvi k/n, kolh.Tammiku, Tammiku kolhoos ja rühm pargipuid keskuse juures), ei ole see olnud piisav pühakoha säilimise jaoks. Hetkel on Pauliku küla pool asuva aherainepuistangu jalamil on säilinud üksikuid vanu tammesid.

Location

Estonia, Ida-Viru county, Municipality of Jõhvi, Tammiku village

59.345267, 27.383995

https://www.google.ee/maps/@59.3453158,27.3839955,403m/data=!3m1!1e3?hl=en-GB

Environmental impact

  • Water pollution
  • Land degradation (e.g. drought, soil contamination, erosion and desertification)
  • Biodiversity loss – Ecosystem destruction
  • Depletion of natural resources (fossil and mineral, forest, water, etc)
  • Alteration of landscape aesthetics and built heritage

Ethical/ legal issues

  • A clean and prosperous environment and a safe and pleasant habitat
  • Indigenous land, culture and rituals

Information sources & materials

Scientific/ academic reports

Online books and newspaper, magazine, encyclopedia, or blog articles

Links to images, online videos, documentary movies, etc

  • Eesti looduslikud pühapaigad. Tammiku hiis (2010) (Estonian sacred natural sites. Tammiku sacred grove). Video. Producers: director A.Hints, University of Tartu, Vesilind Ltd https://youtu.be/y4rAKpJbxXw

Contributor(s)

Eeva Kirsipuu-Vadi, NGO Peipsi Center for Transbounday Cooperation, eeva.vadi @ gmail.com

Content repository