Kuidas teile tundub mõte, et teie esivanemate põlistalu, mis on sünnist saadik olnud ka teie kodu, on peatselt ajalugu? Talu alune maa kuulub üles kaevamisele ning seega tuleb teil leida endale uus kodu – see on energia hind, mida tuleb teie perel ühiskonna hüvanguks maksta. Ilmselt näib selline olukord paljudele absurdne, kuid ligi viiskümmend aastat tagasi olid sellega silmitsi paarsada majapidamist kolmes Ida-Virumaa külas – Aidus, Aidu-Nõmmel ja Aidu-Liival. Nõukogude Eestis ei olnud võimudega vaidlemine sisuliselt võimalik ning Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi 1964. aasta üldkoosoleku otsus eraldada 680 ha maad Aidu (tollase Oktoobri) põlevkivikarjäärile oli tegelikkuses formaalsus valitsuse ja partei soovi ellu viimiseks. Külad ei kadunud koheselt, elanikele pakuti võimalust ümber asuda korteritesse. Samuti oli võimalik saada rahalist hüvitust, et kuhugi mujale uus maja ehitada. Kohalik elanik Arnold Juusul on meenutanud, et nemad said viie hoone eest summa, mis oli tollase sõiduauto Moskvitši hind. Elumaja saanuks tema hinnangul selle raha eest püsti panna küll, aga kõrvalhoonete jaoks enam ei jätkunud. Samuti oli sel ajal suureks probleemiks ehitusmaterjalide defitsiit – raha võis sul ju olla, aga vajalikke materjale osta ei saanud. Vanematel inimestel oli kodust lahkumine raske. Räägitakse lugusid, kuidas ära tuldi alles viimasel hetkel – siis, kui lõhkamised juba maja alustalasid kõigutasid ning katus katki löödi. Ehk siis hetkel, kus jäämine sõna otseses mõttes eluohtlikuks muutus. Nii oli Aidu küla kauaaegne koolmeister Kustas Kraus 1977. aastal üks viimaseid kodust lahkujaid. Lisaks põliskodudele hävitati põlevkivikarjääriga looduslikud ökosüsteemid. Tänaseks on karjääri suletud põlevkivivarude ammendumise tõttu. 680 ha suurusest karjäärist sai aastate jooksul kokku üle 25km2  suurune maa-ala. Hetkel on Aidu karjäär kogunud kuulsust kui veespordi- ja veematkade, aga ka karjäärisafari sihtkohana.

Related Case File Folder

Aidu open cast oil-shale mine and its impact (Estonia)