In recent years, phosphorite mining has been discussed in Estonia again. The European Commission has declared phosphorus to be a critical resource for the European Union. The largest phosphorite deposit in the EU is located in Estonia, near town Rakvere. Many Estonians still remember the "phosphorite war, culminating in 1987 - the society's opposition to the plans for opening a new large-scale phosphorite mine. This giant mine with about 10,000 employees, planned close to Rakvere, threatened the entire Estonia with an environmental disaster in the form of extensive groundwater pollution. Massive immigration from the Russian-speaking areas of the USSR could also be expected. Phosphorite mining planning (initial site was Toolse) began as early as the 1970s, but thanks to the opposition of Estonian scientists, it was delayed. After a while, new deposits were discovered near the town of Rakvere and plans were restarted. At that time, in the totalitarian Soviet Estonia, these plans were not public. After the weakening of the central power of the USSR, the censorship of journalism also weakened, and the issues were brought to public. The anti-phosphorite movement peaked in the spring of 1987 when Tartu students organized two peaceful protest actions in the city, in which anti-mine slogans and protest marks were laid. In the second half of the same year, the leadership of the Estonian SSR attained an agreement to suspend the plans of the mine, and it became clear that in the middle of economic crisis, USSR was not able to set up a new mine in Virumaa. Historically, phosphorite has been mined in Estonia several times. There were two underground mines, and an open-cast mine in Maardu, which started the excavation in 1954. The excavation was accompanied by a number of serious environmental problems. And in addition, many farms remained in the forefront. For example, only 7 were left in the Võerdla village. Maardu open-cast mine was closed in 1991. At the moment, the Estonian phosphorite stock has been declared "passive" because extraction would be accompanied by environmental risks. Although it is approved, it can not be submitted for extraction permit applications. The Minister of Environment decides whether the mineral resources are passive or active. Lets hope that the phosphorite war 30 years ago was the last one. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Fosforiidisõda Eestis – kas lõplikult möödas? Viimastel aastatel on Eestis taas arutelu alla tõusnud fosforiidikaevandamine. Euroopa Komisjon on kuulutanud fosforiidi Euroopa Liidu jaoks kriitilise tähtsusega maavaraks. ELi suurim fosforiidimaardla asub Eestis, Rakvere lähedal. Paljud eestlased mäletavad veel 1987. a. kulmineerunud nn fosforiidisõda – avalikkuse vastuseisu uue suuremahulise kaevanduse rajamisele. See Rakvere lähedale plaanitud hiigelkaevandus ca 10 000 töötajaga ähvardas kogu Eestit keskkonnakatastroofiga ulatuslikult reostatud põhjavee näol ning lisaks võis eeldada massiivset sisserännet NSV Liidu venekeelsetest piirkondadest. Fosforiidikaevanduse planeerimistööd, esialgse asukohaga Toolse, algasid juba 1970ndatel, kuid tänu eesti teadlaste vastuseisule jäi plaanide realiseerimine venima. Mõne aja pärast avastati uued maardlad Rakvere linna lähedalt ning plaane asuti uuesti ümber tegema. Tollal totalitaarses NSVL-i liiduvabariigis Eestis ei olnud need plaanid avalikud. Peale NSVL-i keskvõimu nõrgenemist nõrgenes ka ajakirjanduse tsensuur ning probleemidest hakati avalikult rääkima. Fosforiidivastane liikumine tipnes 1987. a  kevadel, kui Tartu tudengid korraldasid linnas kaks rahumeelset protestiaktsiooni, kus kanti kaevandustevastaseid loosungeid ja protestisärke. Sama aasta teises pooles saavutas Eesti NSV juhtkond avalikkuse survel NSV Liidu valitsusega kokkuleppe kaevanduse projekteerimise peatamiseks ning sai selgeks, et majanduskriisis vaevlev NSV Liit ei suuda uut kaevandust Virumaale rajada. Kui fosforiidisõjast võib jääda mulje, et Eestis ei ole kunagi fosforiiti kaevandatud, siis nii see pole. Allmaakaevandusi on olnud kaks, avamaakaevandusi üks – 1954.a. Maardus kaevandusega kaasnesid mitmed tõsised keskkonnaprobleemid, lisaks jäid paljud talud karjäärile ette. Näiteks Võerdla küla 23 talust jäi järgi vaid seitse. Karjäär suleti 1991.aasta. Hetkel on kogu Eesti fosforiidivaru on kuulutatud „passiivseks“, sest kaevandamisega kaasneksid keskkonnariskid. Varu on küll kinnitatud, kuid sellele ei saa esitada kaevandamisloa taotlusi. Selle üle, kas maavara on passiivne või aktiivne, otsustab keskkonnaminister. Loodame, et möödunud sajandis toimunud fosforiidisõda jääb viimaseks.

Related Case File Folder

Plans for establishing phosphorite mines in Estonia