Rauamaagikaevandused Saranda metsas Indias
Saranda mets asub West Singhbhum’i mägises piirkonnas Indias, mille kogusuurus ulatub üle 82 000 hektari [1]. Kuigi tegemist on looduslikult ühe kõige liigirikkama ja tihedama metsaga on India valitsus ligikaudu 10 000 ha Saranda metsast rentinud erinevatele kaevandusettevõtetele [8].
Erilist tähelepanu on juhitud sellele, et metsast kulgeb oluline rändekoridor elevantidele, kelle jaoks (k.a teistele olulistele liikidele) antud mets on üks eelistatumaid kohti elupaigaks. Bioloogiliselt mitmekesine mets on tuntud ka kui maailma kõige ulatuslikuma Soorea (Shorea Robusta) kasvukohana [5]. Lisaks liigirikkale metsale asub selle all ka üks rikkamatest rauamaagi ja mangaanihoidlatest [8]. Juba aastatel 1951-1991 oli kaevandusprojektide jaoks omandatud üle 34% maast Jharkhand-is [3]. Terasetööstuse Liit seadis eesmärgiks kavandada aastaks 2025 50 miljonit tonni rauamaaki, mille tulemusena üha enam laienevad kaevandustööd metsa arvelt. 2012. aasta alguses sai SAIL (Center India Ltd Steel Authority) loa laiendada rendilepinguid rauamaagi kaevandamiseks Sarandas, kus järjekorras oli 19 uut projekti, kaevandamaks 275-l hektaril [2]. Lisaks sellele, aastal 2013 teatas SAIL MoEF-le (the Union Ministry of Environment and Forests), et soovib laiendada kaevandustöid veel 351 ha, ehk kaevanda kokku 636 hektaril [4]. Aastaks 2014 tegutses Saranda metsades umbes 40 kaevandusettevõtet, kaevandatud oli ~2500 hektarit. See aga põhjustas märkimisväärseid kahjustusi Soorea metsale. Näiteks oli hävitatud antud aastaks ligi 7200 hektarit metsa, millega kahjustati elevantidele olulist rändekoridori ning hävitati paljude metsloomade elupaiku ning Adivasi hõimurahvale eluks vajalikku puistut [8]. Elevantide rändekoridoride kaitseks soovitas EPA (Environment Protection Act) need kogukonna reservaatidena välja kuulutada, mida haldaksid sealsed kohalikud ja eluslooduse eksperdid [9]. 2015. aastal aga otsustas riigimetsa osakond luua neli uut koridori elevantidele, et loomad ei tungiks rände ajal inimeste elupaikadesse [6]. Metsakatte kadu, kaevanduste lõhkamine ning raskemasinate sage liikumine sunnivad elevante rändama läbi suure stressi uutesse paikadesse senisest elukohast [10]. Saranda metsadest oli aastaks 2014 arvatavasti väljarännanud enamus elevante, kus külaelanike jutu järgi oli neid sealsetes metsades paiknemas vaid umbes 150 elevanti kunagisest 600-st [8]. Sarandas asub 56 küla, külaelanike (ligi 36000 in) elu sõltub metsa ja vee olukorrast. Elanike veetarbimise võimalused on aga piiratud, kuna 12 suurkaevanduse (ArcelorMittal, Jindal Steel & Power Limited, JSW Steels jt kaevanduste) tõttu on jõgede vesi äärmiselt reostunud, sisaldades suurel hulgal rauda ja muid kaevandusjääke [7]. Koina jõgi on Sarandas üks tähtsamatest, kuna jõgi on ulatuslikult reostunud ja ummistunud, sunnib olukord elevante rändama naabruskonna küladesse, põhjustades konflikte, mis on lõppenud surmaga paljudele inimestele, samuti hävitavad stressis elevandid külaelanike majapidamisi [11]. Kuigi kohalikud on korraldanud mitmeid proteste takistamaks kaevanduste suuremahulist tööd, pole aktsioonidest siiani erilist kasu olnud, ent siiski ei loobuta ‘’sõjast’’ kaitsmaks Saranda metsa [1].
Location
West Singhbhum, Jharkhand, India
https://www.google.ee/maps/place/West+Singhbhum,+Jharkhand,+India/@22.6472544,84.8974489,9z/data=!4m5!3m4!1s0x3a1e2771cc8102f1:0x94a36a51ea837b8e!8m2!3d22.3650858!4d85.4375574?hl=et
Environmental impact
- Air pollution
- Water pollution
- Land degradation (e.g. drought, soil contamination, erosion and desertification)
- Biodiversity loss – Ecosystem destruction
- Depletion of natural resources (fossil and mineral, forest, water, etc)
- Waste, waste disposal, and toxicants
Ethical/ legal issues
- Life and personal security
- Health and well-being
- A clean and prosperous environment and a safe and pleasant habitat
- Indigenous land, culture and rituals
Information sources & materials
Scientific/ academic books and chapters
[1] Dungdung, G. (2015). Mission Saranda: A War for Natural Resources in India. Bir Buru Omapay Media & Entertainment LLP, Ranchi.
Online books and newspaper, magazine, encyclopedia, or blog articles
[2] Bera, S. (2012). Between Maoists and mines. URL: http://www.downtoearth.org.in/coverage/between-maoists-and-mines-37964 (23.08.2017).
[3] Bose, R. (2006). Mine or yours? URL: http://www.downtoearth.org.in/news/mine-or-yours-7127 (23.08.2017).
[4] Chakravartty, A. (2014). SAIL gets pristine forest to mine. URL: http://www.downtoearth.org.in/news/sail-gets-pristine-forest-to-mine-43363 (24.08.2017).
[5] Deogharia|, J. (2013). Saranda mining approval contradicts Jairam Ramesh’s words. URL: http://timesofindia.indiatimes.com/city/ranchi/Saranda-mining-approval-contradicts-Jairam-Rameshs-words/articleshow/20487628.cms (23.08.2017).
[6] Jenamani, K. (2015). Four elephant corridors in the pipeline for Saranda – Forest department plans plantation drives along jumbo routes to prevent man-animal conflicts URL: https://www.telegraphindia.com/1150119/jsp/jharkhand/story_9131.jsp (24.08.2017).
[7] More mines, fewer schools in former Maoist stronghold. (2013). URL: https://thiscorrespondence.wordpress.com/tag/saranda/ (24.08.2017).
[8] Sambhav Shrivastava, K. (2014). Saranda for sale? URL: http://www.downtoearth.org.in/coverage/saranda-for-sale-44023 (23.08.2017).
[9] Sambhav Shrivastava, K., Gupta, A., Suchitra, M., Bera, S. (2014). Jumbo conflict. http://www.downtoearth.org.in/coverage/jumbo-conflict-43530 (24.08.2017).
[10] Saranda Development Plan. URL: http://saranda.nic.in/ (23.08.2017).
[11] Singh Bindra, P. (2013). Mining: Death knell for Saranda:-the world’s finest Sal forest. URL: http://prernabindra.com/2013/02/16/mining-death-knell-for-saranda-the-worlds-finest-sal-forest/ (24.08.2017).
Contributor(s)
Pille-Riin Meltsas, pilleriin.meltsas@hotmail.com , MSc student of Estonian University of Life Sciences
Home › Forums › Mining in Saranda forest, India