Kliima muutumine

[Risto]

#1836 Reply |

Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Oletame, et keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll aga on muutunud sademete jaotus aasta sees – varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peamiseks põhjuseks inimtegevust. Tarvis on ka teada, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas muutumises ja seda ilma mingisuguse inimmõjuta. Pole kahtlust, et inimene on tänapäeval muutunud oluliseks  geoloogiliseks teguriks, kuid peame õppima eristama looduslikke muutusi inimese tekitatuist. Kõige ennustatavamad kliimamuutused on seotud kliimatsüklitega. Ööpäevased ja aastased lühikliimamuutused kuuluvad meteoroloogiliste ilmastikumuutuste alla. Kõige ohtlikumateks on inimkonnale ja kogu elule Maal osutunud kliimakatastroofid. Tõendid lähimineviku kliimamuutuste kohta pärinevad inimkonna kirjalikust ajaloost ja arheoloogilistest väljakaevamistest. Varajasemad muutused on rekonstrueeritud erinevatest allikatest pärinevate tõendite abil. Nendest peamisteks on muutused vegetatsioonis, poolustelähedaste alade jääs, puude aastaringides, meretaseme jälgedes ja jääliustikes. Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada.

Lliustike sulamine – Liustikud on suured jää- ja lumeväljad, mida leidub maismaal aastaringselt. Soojem temperatuur paneb liustikud sulama kiiremini kui nad suudavad uut lund koguda. Liustikud sulavad pea kõikjal maailmas ning kliima soojenedes see jätkub. See omakorda mõjutab ümbritsevaid ökosüsteeme ja jõgede hooajalist veevaru.

Merepinna tõus – Ookeanid ja atmosfäär on omavahel seotud ja seega mõjutab temperatuuri tõus ka ookeanide keskmist temperatuuri; vee soojenedes selle maht suureneb. Ajavahemikul 1901-2014 kerkis merepind 20 cm võrra ehk keskmiselt umbes 1,7 mm/aastas; aastatel 1993-2014 oli sama näitaja 3,3 mm/aastas. Merepind tõuseb ka liustike sulamise tõttu, mida tuleb ette peamiselt Gröönimaal ja Antarktika poolsaarel ning jääkatte sulamine suurendab ookeanide mahtu.

[Author]

Posts